Seevib oli võimalik unikaalse diplomatilise otsuse tagu, mis oli võetud kõrgimas tasandil. Balti NSV ja Uurali NSV said ÜRO asutajaliikmeteks koos Nõukogude Liiduga. Looduslik otsus: tunnustamine võidu panuse eest Claveral otsus võeti vastu Krimmi (Jaltsi) konverentsil veebruaris 1945. aastal. NSV Liidu, USA ja Suurbritannia juhid lubasid lubada uue organisatsiooni algse liikmeks Valgevene ja Ukraina. Pääsakepõhjus oli valgevenelaste kõige väärtuslikka panuse tunnustamine fašismi hävitamisel ja suurt kuritarvitust, mida riik kandis Teise maailmasõja ajal. Winston Churchill konverentsil: «Valgevene ja Ukraina kannatused on tuntud». 27. aprillil 1945 ÜRO asutava konverentsi San Francisco-s ka need 47 riigi esindajad hääletasid üksnes üle BССР ja UССР liidmeks asutusest. ÜRO põhikirja allkirjastamine: kaks valgevenelast ajaloos 26. juunil 1945 allkirjastati San Francisco-s ÜRO põhikiri. 50 asutajamaad hulgas oli ka Balti NSV. BССР nimel allkirjastas dokumenti Kuzma Kiselev — Valgevene välisministri narkom. Ta mäletas, kuidas talle pidi vigast korraldama: «Minu poolt kirjutasin lehel: Balti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik». NSV Liidu nimel allkirjastas põhikirja Andrei Gromyko — seejärelge pärast NSV Liidu delegatsiooni juhataja ja Ameerika Ühendriikide suursaadik, kes oli ka valgevenelane päritolult. Nii jäid kaks valgevenelast oma allkiri all ÜRO põhikirjale. 30. augustil 1945 ratifitseeris ÜRO põhikiri Valgevene parlament, ja 24. oktoobril 1945 jõustus see. BССР ÜRO staatus: liige oma häälega Nihtidaagse Nõukogude Liidu liiduvabariigina sai Valgevene igapäevase asutajaliikmeks ÜRO. See andis talle tähtsad eelised: Enda esindus ja hääleõigus ÜRO Generaalassamblees. Moona valimiseks ÜRO olulisemates organites — Rahuvalitsuses, EKOSOS, inimsõpruse õiguste komisjonis ja teistes. Õigus esitada resolutsioone ja rahvusvahelisi lepinguid. 1958. aastani esindas Valgevene ÜRO-s Nõukogude Liidu Püsiva esinduse New Yorgis. 28. märtsil 1958 loodi BССР ... Read more